Teie ostukorv on tühi.
Priimula Viali (segu)
Primula vialii
Viali priimula (segu) - Primula vialii.
Püsik. Kogu lillelisest mitmekesisusest eriti tähelepanuväärne üks kõige ekstravagansemaid liike - 40 cm kõrgune kandelaaberjate, küünlakujuliste õisikute (kuni 8 cm pikkused) ja pitsilise tumerohelise lehestikuga õitsemiselt suvine taim. Õite puhkemine toimub järk-järgult, kusjuures, õitseajal need muudavad oma värvust. Õitsemine kesta küllalt kaua (4-5 nädalat). See kaunitar hämmastab oma vähenõudlikkusega ja sobib varjuliste alade kaunistamiseks. Seda kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, alpiaedades ja kivistel aladel. Õitsemine teisel aastal juunis-juulis.
Priimulast on loodud palju legende... Mõned rahvad, sh muinasskandinaavlased pidasid priimulat kevade jumalanna Freia võtmeks, mis avas ukse sooja ilma saabumiseks.
Vana-Venes oli priimula armastuse ja ilu jumalanna Lada võtmeks, mis avas kõik salajased lukud , et saaksid tärgata rohi ja lilled. Keskaegse legendi järgi apostel Peetrus, kes valvas paradiisi väravaid, jäi magama ja pillas paradiisi kuldse võtme maa peale, kukkumise kohale kasvaski lill, mis meenutab võtmekimpu.
W. Scheakspeare lülitas oma komöödiasse "Suveöö unenägu" legendi kaunist elfide printsessist, kes karistuseks armastuse pärast maise noormehe vastu muudeti priimulaks.
BIOLOOGIA. Nimetus priimula (Primula L.) pärineb ladina keelsest sõnast "primus", mis tähendab "esimene". Sellesse taimede perekonda kuulub 600 liiki ja perekond kuulub nurmenukuliste sugukonda. Kuigi priimula kodumaaks on Aasia, on ta levinud üle kogu maailma, peamiselt parasvöötmes ja mägede alpivööndis (Ðveitsi Alpides, Himaalaja mägedes, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Ameerikas, Magelhaesi väina saartel). Venemaal kohtab priimulat põldudel, aasadel, metsaservadel, kasvuhoonetes hakati priimulat kasvatama Katariina II ajal. Siis hinnati priimulaid Euroopas väga kõrgelt - võrdselt nelgiga.
Priimula on mitmeaastane rohttaim risoomse juurestikuga taim erinevkujulistest lehtedest rosetiga. Priimula õied võivad olla lamedad, lehtrikujulised või nelgitüüpi. Värvuselt on õied väga mitmekesised, sageli kontrastset värvi silmakesega. Õied on üksikud või koondunud õisikutesse (sarikas või nupp). Varaõitsevad liigid alustavad õitsemist kohe peale lume sulamist ja on head meeandajad. Õiekandjad on 20-30 cm kõrgused, kuid vahel võivad nad kasvada kuni 80 cm.
Aedades kasvatakse ainult mõnda liiki priimulaid - hambulislehist, harilikku nurmenukku, varretut priimulat, Juulia priimulat, kõrvikpriimulat, ravimpriimula. Mõningaid priimulaid kasvatatakse toas - kuhikpriimulat, õrna priimulat, Hiina priimulat, mis õitsevad sügisest kevadeni. Kuid peab teadma, et nad võivad kutsuda esile allergiat.
PALJUNDAMINE. Sorte paljundatakse puhmikute jagamisega või pistikutega, liike aga seemnetega. Priimulate eeliseks on see, et neid võib jagada ka õitsemise ajal. Kõige parem aeg selleks on varakevad või sügise algus. Selleks lõigatakse kolmeaastased põõsad noaga tükkidesks nii, et igale osale jääks hästi väljakujunenud leherosett ja juured. Istutatakse nad 20-25 cm vahekaugustega, kastetakse ja multðitakse kõdu või turbaga. Kevadel ja suvel võetakse pistikuid, lõigates leherosette koos juurtega ja istutades need varjulisele kohale; mõned neist võivad õitsema hakata juba sügisel. Noored taimed istutatakse järgmisel kevadel püsikohale.
PRIIMULATE KASVATAMINE. Kõik priimulad kasvavad ja õitsevad hästi poolvarjus. Eelistavad liivsavikaid, huumusrikkaid, kohevaid ja niiskeid muldasid, kuid märgadel ja rasketel muldadel on vajalik 10-12 cm drenaaþ. Enne istutamist kaevatakse muld 25-30 cm sügavuselt läbi, viies sisse orgaanilisi väetisi (turvast või kõdu 3-5 kg/m2), täisväetisi (100-120 g/m2), puutuhka (500 g m2) ja natuke liiva. Edasi võib kolm aastat mitte väetada. Kuid, kui taimed kasvavad ja õitsevad halvasti, siis antakse täisväetist: kevadel lämmastikurikkamat, seejäe 2-3 nädala pärast ja peale õitsemist (suurema fosfori ja kaaliumi sisaldusega). Väetamine aitab säilitada leherosette, mis on looduslikuks pungade katteks talvekülmade eest. Toapriimulad vajavad õitsemise ajal rohket kastmist, kuid ei tohi üle uputada noori lehti. Taimede paremaks arenemiseks hoitakse neid temperatuuril 5-8oC, mis on lähedane looduslikule. Enne külmasid priimulad mullatakse ja peale maapinna külmumist kaetakse kuivade lehtede ja kuuseokstega. Kevadel, kui mulla pealmine kiht on sulanud, võetakse kate pealt ära, kobestatakse muld, väetatakse. Taimi kastetakse regulaarselt, rohitakse ja multðitakse turba, komposti või kõduga.
PRIIMULA KASULIKUD OMADUSED. Vanasti peeti priimulat Olümpose ravimtaimeks, ravimiks kõigi haiguste vastu. Priimula lehed sisaldavad suurel hulgal karotiini, vitamiini C (1-2 lehte rahuldavad ööpäevase C-vitamiini vajaduse). Teed paarist näpuotsatäiest kuivatatud lehtedest ja õitest nimetatakse reipuse teeks. Vanasti raviti priimula juurte keedisega tiisikust ja palavikku, lehtedest ja õitest valmistati salvi ekseemi ravimiseks.
Šveitsis, Poolas jt maades valmistatakse värskete õite ja mee leotisest kihisevat jooki. Inglased kasutavad toiduks priimula noori lehti, valmistades neist salateid, aga juuri kasutatakse maitseainena, mis meenutab aniisi. Taime juured sisaldavad palju saponiini, sellepärast kasutati juuri ka kangaste pesemiseks. Keskajal omistati priimulale maagilist, nõiduslikku jõudu ja kasutati nõiajookides. Seemnetega paljunevad kergelt ainult hambulislehine, harilik ja kõrge priimula. Külvama peab värskelt korjatud seemneid korjamise aastal, parem sügisel, kevadel taimed pikeeritakse peenrasse ja esialgu varjutatkse terava päikese eest. Suuremaks kasvanud taimed istutatakse püsikohale. Arenevad nad aeglaselt ja õitsema hakkavad teisel-kolmandal aastal.
Kas Te teate, et... Jaaval kasvab kuninglik priimula, mis nagu hoiataks ohu eest. See priimula kasvab pilvede kõrgusel, vulkaani külgedel, mille kõrgus on üle 3 tuh m. Kui taim hakkab õitsema - on see kõige kindlam märk sellest, et varsti toimub vulkaanipurse. Asi on selles, et enne purset, maavärina tagajärjel seesmiste kihtide soojus tõuseb moodustunud lõhede kaudu üles ning tekib ka ultraheli väli. See kõik koos paneb taimemahlad kiiremini liikuma ja ta hakkab õitsema. Kuninglik priimula muutub elavaks seismograafiks.
Püsik. Kogu lillelisest mitmekesisusest eriti tähelepanuväärne üks kõige ekstravagansemaid liike - 40 cm kõrgune kandelaaberjate, küünlakujuliste õisikute (kuni 8 cm pikkused) ja pitsilise tumerohelise lehestikuga õitsemiselt suvine taim. Õite puhkemine toimub järk-järgult, kusjuures, õitseajal need muudavad oma värvust. Õitsemine kesta küllalt kaua (4-5 nädalat). See kaunitar hämmastab oma vähenõudlikkusega ja sobib varjuliste alade kaunistamiseks. Seda kasutatakse laialdaselt kiviktaimlates, alpiaedades ja kivistel aladel. Õitsemine teisel aastal juunis-juulis.
Priimulast on loodud palju legende... Mõned rahvad, sh muinasskandinaavlased pidasid priimulat kevade jumalanna Freia võtmeks, mis avas ukse sooja ilma saabumiseks.
Vana-Venes oli priimula armastuse ja ilu jumalanna Lada võtmeks, mis avas kõik salajased lukud , et saaksid tärgata rohi ja lilled. Keskaegse legendi järgi apostel Peetrus, kes valvas paradiisi väravaid, jäi magama ja pillas paradiisi kuldse võtme maa peale, kukkumise kohale kasvaski lill, mis meenutab võtmekimpu.
W. Scheakspeare lülitas oma komöödiasse "Suveöö unenägu" legendi kaunist elfide printsessist, kes karistuseks armastuse pärast maise noormehe vastu muudeti priimulaks.
BIOLOOGIA. Nimetus priimula (Primula L.) pärineb ladina keelsest sõnast "primus", mis tähendab "esimene". Sellesse taimede perekonda kuulub 600 liiki ja perekond kuulub nurmenukuliste sugukonda. Kuigi priimula kodumaaks on Aasia, on ta levinud üle kogu maailma, peamiselt parasvöötmes ja mägede alpivööndis (Ðveitsi Alpides, Himaalaja mägedes, Hiinas, Jaapanis, Lõuna-Ameerikas, Magelhaesi väina saartel). Venemaal kohtab priimulat põldudel, aasadel, metsaservadel, kasvuhoonetes hakati priimulat kasvatama Katariina II ajal. Siis hinnati priimulaid Euroopas väga kõrgelt - võrdselt nelgiga.
Priimula on mitmeaastane rohttaim risoomse juurestikuga taim erinevkujulistest lehtedest rosetiga. Priimula õied võivad olla lamedad, lehtrikujulised või nelgitüüpi. Värvuselt on õied väga mitmekesised, sageli kontrastset värvi silmakesega. Õied on üksikud või koondunud õisikutesse (sarikas või nupp). Varaõitsevad liigid alustavad õitsemist kohe peale lume sulamist ja on head meeandajad. Õiekandjad on 20-30 cm kõrgused, kuid vahel võivad nad kasvada kuni 80 cm.
Aedades kasvatakse ainult mõnda liiki priimulaid - hambulislehist, harilikku nurmenukku, varretut priimulat, Juulia priimulat, kõrvikpriimulat, ravimpriimula. Mõningaid priimulaid kasvatatakse toas - kuhikpriimulat, õrna priimulat, Hiina priimulat, mis õitsevad sügisest kevadeni. Kuid peab teadma, et nad võivad kutsuda esile allergiat.
PALJUNDAMINE. Sorte paljundatakse puhmikute jagamisega või pistikutega, liike aga seemnetega. Priimulate eeliseks on see, et neid võib jagada ka õitsemise ajal. Kõige parem aeg selleks on varakevad või sügise algus. Selleks lõigatakse kolmeaastased põõsad noaga tükkidesks nii, et igale osale jääks hästi väljakujunenud leherosett ja juured. Istutatakse nad 20-25 cm vahekaugustega, kastetakse ja multðitakse kõdu või turbaga. Kevadel ja suvel võetakse pistikuid, lõigates leherosette koos juurtega ja istutades need varjulisele kohale; mõned neist võivad õitsema hakata juba sügisel. Noored taimed istutatakse järgmisel kevadel püsikohale.
PRIIMULATE KASVATAMINE. Kõik priimulad kasvavad ja õitsevad hästi poolvarjus. Eelistavad liivsavikaid, huumusrikkaid, kohevaid ja niiskeid muldasid, kuid märgadel ja rasketel muldadel on vajalik 10-12 cm drenaaþ. Enne istutamist kaevatakse muld 25-30 cm sügavuselt läbi, viies sisse orgaanilisi väetisi (turvast või kõdu 3-5 kg/m2), täisväetisi (100-120 g/m2), puutuhka (500 g m2) ja natuke liiva. Edasi võib kolm aastat mitte väetada. Kuid, kui taimed kasvavad ja õitsevad halvasti, siis antakse täisväetist: kevadel lämmastikurikkamat, seejäe 2-3 nädala pärast ja peale õitsemist (suurema fosfori ja kaaliumi sisaldusega). Väetamine aitab säilitada leherosette, mis on looduslikuks pungade katteks talvekülmade eest. Toapriimulad vajavad õitsemise ajal rohket kastmist, kuid ei tohi üle uputada noori lehti. Taimede paremaks arenemiseks hoitakse neid temperatuuril 5-8oC, mis on lähedane looduslikule. Enne külmasid priimulad mullatakse ja peale maapinna külmumist kaetakse kuivade lehtede ja kuuseokstega. Kevadel, kui mulla pealmine kiht on sulanud, võetakse kate pealt ära, kobestatakse muld, väetatakse. Taimi kastetakse regulaarselt, rohitakse ja multðitakse turba, komposti või kõduga.
PRIIMULA KASULIKUD OMADUSED. Vanasti peeti priimulat Olümpose ravimtaimeks, ravimiks kõigi haiguste vastu. Priimula lehed sisaldavad suurel hulgal karotiini, vitamiini C (1-2 lehte rahuldavad ööpäevase C-vitamiini vajaduse). Teed paarist näpuotsatäiest kuivatatud lehtedest ja õitest nimetatakse reipuse teeks. Vanasti raviti priimula juurte keedisega tiisikust ja palavikku, lehtedest ja õitest valmistati salvi ekseemi ravimiseks.
Šveitsis, Poolas jt maades valmistatakse värskete õite ja mee leotisest kihisevat jooki. Inglased kasutavad toiduks priimula noori lehti, valmistades neist salateid, aga juuri kasutatakse maitseainena, mis meenutab aniisi. Taime juured sisaldavad palju saponiini, sellepärast kasutati juuri ka kangaste pesemiseks. Keskajal omistati priimulale maagilist, nõiduslikku jõudu ja kasutati nõiajookides. Seemnetega paljunevad kergelt ainult hambulislehine, harilik ja kõrge priimula. Külvama peab värskelt korjatud seemneid korjamise aastal, parem sügisel, kevadel taimed pikeeritakse peenrasse ja esialgu varjutatkse terava päikese eest. Suuremaks kasvanud taimed istutatakse püsikohale. Arenevad nad aeglaselt ja õitsema hakkavad teisel-kolmandal aastal.
Kas Te teate, et... Jaaval kasvab kuninglik priimula, mis nagu hoiataks ohu eest. See priimula kasvab pilvede kõrgusel, vulkaani külgedel, mille kõrgus on üle 3 tuh m. Kui taim hakkab õitsema - on see kõige kindlam märk sellest, et varsti toimub vulkaanipurse. Asi on selles, et enne purset, maavärina tagajärjel seesmiste kihtide soojus tõuseb moodustunud lõhede kaudu üles ning tekib ka ultraheli väli. See kõik koos paneb taimemahlad kiiremini liikuma ja ta hakkab õitsema. Kuninglik priimula muutub elavaks seismograafiks.
Hardy Herbaceous Perennial.
Flowers: Early Summer.
Height: 12 inches.
Position: Sun or Partial Shade.
Ideal For: Border, Cottage Garden.
An utterly different and unique primula. Dainty, eyecatching, kniphofia-like flowerscape with carmine, rose and purple mingled together. Will grow in an open border but best in semi-shade.
Sowing Instructions: Sow in trays, pots, etc of good seed compost in a propagator or warm place to maintain an optimum temperature of 20-25 C. Surface sow on a peat/sand mix seed compost and do not exclude light.
Sowing Time: February to July. Seed germinates usually within 30 days. Keep seed compost moist, but not saturated. Lower the temperature after germination. Growing Instructions: Transplant seedlings when large enough to handle into 7.5 cm pots. Acclimatise young plants to outdoor conditions before planting out 30 cm apart.
Aftercare Instructions: Prefers a moist, well drained soil. Plant in full sun or part shade.
Caution: May cause skin irritation.
Eng.: Orchid primrose. Suom.: Tähkäesikko. Sven.: Hyacintviva. Bot. syn.: Primula littoniana Forrest.
